Wall Streeti pokker. Tous labi rusude

Legendaarne investeerimisguru Michael Lewis alustab oma raamatut „Wall Streeti pokker“ nonda: oli 1986. aasta algus. See oli minu firma Salomon Brothersi allakaigu esimene aasta. Meie juhatuse esimees John Gutfreund tousis oma lauast ja laks jalutama. Mingi kohedust tekitav kuues meel juhatas teda ikka just sinna, kus oli parajasti kriis. Gutfreund paistis haistvat raha kadumist.Ta oli viimane inimene, keda pingul narvidega maakler naha tahtis. Gutfreundil oli komme selja tagant ligi hiilida ja ullatada. Talle see meeldis, sulle mitte. Sinu lahiumbrus hakkas tomblema nagu langetobiste palat. Inimesed teesklesid, et on paaniliselt hoivatud, jollitades samal ajal pingsalt punkti otse su pea kohal. Peas loi plarisema aratuskell: Gutfreund! Gutfreund! Gutfreund!Tol 1986. aasta paeval tegi Gutfreund aga midagi kummalist. Selle asemel, et meid koiki kabuhirmuga taita, siirdus ta otsejoones Salomon Inc juhatuse liikme ja uhe Salomoni parima volakirjamaakleri John Meriwetheri juurde. Sellest, mida Gutfreund utles, on saanud Salomon Brothersis legend ning lahutamatu osa firma korporatiividentiteedist. Ta utles: „Uks kasi, miljon dollarit, ei mingeid pisaraid.”Meriwether sai otsekohe aru, mida see tahendab. Wall Streeti kuningas tahtis mangida miljoni dollari peale uhe kae jagu mangu, mida kutsuti Wall Streeti pokkeriks. Kuid Gutfreundi valjakutse tegi sedapuhku kummaliseks panuse suurus. Tavaliselt ei uletanud see sadat dollarit. Miljon oli ennekuulmatu. See paistis olevat taiesti arulage. Tahendab, mones mottes selles asja iva oligi. Gutfreund oli Wall Streeti, Meriwether aga mangu kuningas. Wall Streeti pokkeri mangija aukoodeks meenutas revolvrikangelase oma. Sestap tundis Meriwether kohustust mangida. Ent ta teadis, et see on lollus – temal polnud midagi voita. Voidu korral laheks Gutfreund endast valja. Kui Meriwether aga kaotaks, tahendaks see miljonit dollarit vastu pukse. See oli hullem, kui ulemuse vihastamine. „Ei, John,” utles ta. „Kui me selliste arvude peale mangime, tahan mina paris raha peale mangida. Kumme miljonit dollarit. Ei mingeid pisaraid.”See lugu leidis aset keset nuudisaegset kullapalavikku, mil eales varem polnud sedavord paljud uhegi oskuseta kollanokad teeninud sedavord palju raha, kirjutab „Wall Streeti pokkeri“ autor Lewis. Tegu on uhe kirkaima tolle kumnendi kokkuvottega, mis pakub varvikat ulevaadet toonastest sundmustest tais ennekuulmatut korruptsiooni, valesid, reetmisi, pisaraid ja pettumusi.

Зарубежная деловая литература