Clea

Tol aastal oli tavalisest rohkem apelsine. Need kumasid laikivroheliste lehtede vahel toestikes nagu laternad ja hubisesid korgel paikest tais metsade vahel. Nad oleksid nagu tahtnud puhitseda meie lahkumist vaikeselt saarelt, sest lopuks oli Nessimilt saabunud kauaoodatud teade justkui kutse tagasi allmaailma. Teade pidi mind vastupandamatult viima linna, mis nagu ikka holjus illusiooni ja tegelikkuse piiril, substantsi ja luulekujundite vahel, mis mul alati tekkisid selle nime kuuldes. Malestus, utlesin ma endale, mis on moondunud alles pooleldi paberile pandud ihade ja intuitsiooni mojul. Aleksandria, malestuste pealinn!„Clea“ on Lawrence Durrelli neljaosalise romaani „Aleksandria kvartett“ viimane raamat. Kui romaani kolm eelnenud osa kasitlesid Teisele maailmasojale eelnenud aega, siis „Clea“ liigub ajas edasi, raakides sellest, mis toimus soja ajal ja parast soda. Nagu „Justine’is“ ja „Balthasaris“ jutustab lugu minategelane, Aleksandrias elav inglise keele opetaja ja kunstnik Darley. See puudutab peamiselt tema armusuhet biseksuaalse maalikunstniku Cleaga ja molema kasvamist kupseteks kunstnikeks.Lawrence Durrell (1912?1990) on 20. sajandi menukamaid Briti kirjanikke. „Aleksandri kvarteti“ esimene raamat „Justine“ ilmus eesti keeles 2016., teine ? „Balthasar“ 2017. ja kolmas osa „Mountolive“ 2019. aastal.Lawrence Durrelli neljaosaline romaan „Aleksandria kvartett“ on tema tuntuim ja hinnatuim teos, mida ta ise kirjeldas kui „moodsa armastuse uurimist“. Tetraloogia vaatleb Egiptusesse valjarannanute seltskonna seksuaalseid ja poliitilisi intriige enne Teist maailmasoda ja selle ajal.„Justine’is“ (1957, ee 2016) uritab minategelane Darley, Aleksandrias elav inglise keele opetaja ja kunstnik, leppida oma suhte loppemisega tumeda, kirgliku ja mitmetahulise Justine Hosnaniga.„Balthazar“ (1958, ee 2017) on nimetatud Darley sobra, arsti ja mustiku jargi, ning see kirjeldab Darley romantilist suhet Justine’iga filosoofilisemalt.„Mountolive“ (1958, ee 2019) on Inglise suursaadiku David Mountolive’i narratiiv. Selles avaneb minategelase, tema armukeste, soprade ja tuttavate traagiline lugu teisest vaatepunktist.„Clea“ (1960, ee 2020) kirjeldab Darley joudmist teadmisele, et andekas Clea Montis on naine, kellele ta on toeliselt maaratud, ning molema kasvamist kupseteks kunstnikeks.„Aleksandria kvartett“ on kahtlemata armastuslugu, aga romaani toeline kangelane on Aleksandria, idamaiselt varvikirev, mere ja korbeliiva kuumuses varelev miraaz, mis meenutab „Tuhande ja uhe oo“ maailma, linn, „kus naised ei tohi ihata monu, vaid valu, ja peavad jahtima seda, mida nad koige rohkem kardavad leida“.Tetraloogia igas jargnevas osas selguvad varasemate sundmuste pohjused. Nii meelitab autor lugejat katte votma romaani jargmisi osi, avades tegevustiku tagaplaane jark-jargult.

Контркультура