Piibel. Biograafia

Piibel on raamat, mis on kujundanud tervet Laane kultuuriruumi ja ajalugu ning mille eri tolgendustest on soltunud riikide ja rahvaste saatused. Piiblit on tolgitud rohkem kui 2000 keelde ning see on vaimseks teejuhiks igale kolmandale inimesele maailmas. Ometi on tegu keeruka tekstiga, mille kujunemislugu on pikk ja kaanakuterohke. Briti kirjanik ja ajaloolane Karen Armstrong vaatleb, mil moel suuliselt levinud ja vaga erinaolistest allikatest parit parimustekstid muutusid kirjapandud puhakirjaks, eri raamatutest koosnevaks kristluse baastekstiks ja kuidas erinevatel ajajarkudel on muutunud viis, mil moel Piiblit loetakse ning mida sealt otsitakse. Seda on oluline moista ajal, mil puhakirjade aarmuslikud tolgendused voivad olla ajendiks vihale ja vagivallale. Just seeparast on vajalik naha, mida puhakiri endast kujutab ja mida mitte. Karen Armstrong (1944) on sundinud Suurbritannias. 18aastaselt astus ta Rooma-Katoliku kiriku alla kuuluvasse Puha Jeesuslapse uhingusse, et saada nunnaks. Seitse aastat hiljem lahkus ta sealt ja puhendus opingutele Oxfordi ulikoolis. Ta on avaldanud ule veerandsaja raamatu ja arvukalt artikleid, milles ta analuusib religioonide tahtsust ning tutvustab erinevate religioonide uhiseid arusaamu. Neist olulisimaks peab ta kaastunde pohimotet. Eesti keeles on varem ilmunud Armstrongi raamatud „Islam” (Ilmamaa, 2003), „Luhike muudi ajalugu” (Eesti Paevaleht, 2006) ja „Jumala ajalugu” (Varrak, 2007). „„Piibel. Biograafia“ on apoloogia uhest kuljest kristliku fundamentalismi vastu, mis kohtleb teksti vaaralt, tostes sonasonaliselt uhe teksti esile teiste tekstide arvelt, ja mistottu toimub evangeeliumi jahmatav moonutamine. Teisalt on see apoloogia aga suunatud sekulaarse fundamentalismi vastu, mille kohta autor vaidab, et tegemist on religiooni suhtes samamoodi kitsarinnalise, eelarvamusliku ja ebatapse arutlusega. Kaesolev tolketeos on Eesti oludes ajakohane ja vajalik, sest eksisteerib vajadus Piibli kui puhakirja tahenduse ja tekkeloo kirjelduste ja nende selgituste ning kusimuse pustituse jarele, mis seostaks teksti kontekstiga ning aitaks kaasa moelda praegusaja uhiskonna aktuaalsetes usulistes probleemides. Nagu ka kaesoleva teose lopus sedastatakse, on uskudevaheline moistmine ja koostoo praegu ellujaamiseks vajalikum kui kunagi varem.” Ergo Naab, PhD

Современные религиозные течения