Raamat annab ulevaate 1944. aasta augustis ja septembris Emajoe umbruses toimunud lahingutest. Selles kasitletakse nii Eesti sodurite voitlusi kui mitmete neis lahingutes kaasa loonud II maailmasoja tuntuimate sodurite tegevust. Nii leiavad kajastamist lahingud Louna-Eestis, eesti piirikaitserugementide voitlused, soomepoiste ja politseipataljonide lahingud Karevere sillapeas, Tamsa tankilahing, Emajoe rinde labimurdmine 17. septembril 1944 ja 8 ...
1944. aastal Narva joel ja Sinimagedes toimunud heitlused on veriseimad Eesti pinnal peetud lahingutest. 1944. aasta kevadel kujunes Narva rinne siia koondatud joudude kontsentratsiooni poolest koige kuumemaks kohaks idarindel. Narva all peatati Punaarmee edasitung uheksaks kuuks, siin hukkusid kumned tuhanded sodurid. Kaesolev raamat annab malestustele ja rikkalikule arhiivimaterjalile tuginedes esimese pohjalikuma ulevaate Narva joel ja Sinima ...
See raamat on motteline jarg „Isamaa tagatoale”, Kalle Muuli menukale jutustusele Mart Laari esimese valitsuse tousust ja langusest. Veerand sajandit ajakirjanikuna tootanud autor on siia koondanud lood kolme suure poliitilise jou sunnist. Need on Rahvarinne, Reformierakond ja Res Publica. Tulemuseks on paeluv tagasivaade Eesti poliitika varjatud murdehetkedele, millest soltus sageli kogu riigi ja rahva saatus.KALLE MUULI on Opetajate Lehe peato ...
See on lugu Mart Laari esimese valitsuse tousust ja langusest. Ponev ja paeluv nagu kogu too uskumatult dramaatiline ja varvikas ajastu. Kalle Muuli alustas tood Postimehe esimese Tallinna korrespondendina aastal 1989. Ta on ajakirjanikuna kajastanud laulvat revolutsiooni ja Eesti riigi taassundi, koiki neid murrangulisi sundmusi, kus maa ja rahva saatus rippus sageli juuksekarva otsas.Nuud, 20 aastat hiljem kirjutab ta uliharuldastele dokumenti ...
Eestikeelne erapooletu ajalookasitluse ja ladusa valjenduslaadiga opik on kohandatud 2004. aastal ilmunud L. Vahtre opikust „Eesti ajalugu gumnaasiumile”. Kasitletakse Eesti ajalugu muinasajast kuni tanapaevani. Materjali aitavad paremini omandada lehekulgede aartele valja toodud vahemtuntud sonade ja valjendite venekeelsed tolked. Iga peatuki lopus on kordamiskusimused, raamatu lopus aga sundmuste kronoloogia ja valimik sonaseletusi. Opikus on ...
Teise maailmasoja lopuga sundis uus maailm. Soja lopetanud rahulepingud toid kaasa otsused, mis ei vorminud mitte ainult 20. sajandi teist poolt, vaid mojutavad meie maailma ka tanapaeval ning tulevikus. 1946. aastal algas kulm soda, Ida-Euroopa kaart joonistati umber, Hiina kommunistid saavutasid voimuvoitluses otsustava edu, eostati Iisraeli riik ja India iseseisvus oli veel lihtsalt kinnitamata. See oli tanapaeva ajaloo poordeline aasta, mil ...
Kirjaniku ja sojandusanaluutiku VIKTOR SUVOROVI „Vanakuradivanaema: Suure Aastakumne kroonika“ on grandioosne 1950ndate lopu ja1960ndate aastate alguse sundmuste ajaloo rekonstruktsioon. Sel aastakumnelseisis kogu inimkond Noukogude Liidu ja USA vastasseisu tottu Kolmandamaailmasoja kunnisel, uksnes karvavorra eemal hukust globaalsestuumakatastroofis. See raamat raagib poliitilistest intriigidest javoimuvoitlusest Noukogude juhtkonnas, kahe ulir ...
"Pohjalaste raev" votab kokku viikingite ajaloo alates esimestest vaiksematest sojakaikudest kuni suurte lahinguteni Prantsusmaal, Suurbritannias ja Iirimaal; siin kirjeldatakse nii sundmusi Laanemerel, soite Ameerika rannikule ja Groonimaa jaistesse fjordidesse, piki Venemaa jogesid kuni Butsantsini. See on lugu, kuidas uks Euroopa aaremaalt parit kultuur domineeris sajandeid suurt osa kogu maailmajaost. Raamat sisaldab koige uuemate ajaloolist ...
Viktor Suvorovi triloogia „Suure Aastakumne kroonika“ teine raamat „Murdumine“ viib aastatesse 1956-1957. Stalini surma ja Beria hukkamise jarel on Noukogude Liidus absoluutse voimu tipus kaks meest – Kommunistliku Partei juht Nikita Hrustsov ja „Voidu marssal“ Georgi Zukov. Kahekesi paistavad nad pormu Molotovi, Malenkovi ja Kaganovitsi „parteivastase grupi“, ent peagi seisavad nad teineteisega silm silma vastas. Kes keda? Taustaks 1956. aasta ...