Olen Rootsis elanud seitse aastat, alguses opilasena, hiljem lapsehoidjana, praegu ammaemanda ja emana. Tunneme end perega siin hasti, peame oma kodumaaks tervet Euroopa Liitu ning Stockholmgi on sisuliselt Tallinna naaberlinn.Rootsi on maailma parim riik, selles on enamik kohalikke kindlalt veendunud. On siinne uhiskond toesti valuta sundinud ja udini turvaline? Olen palju oppinud ja arenenud – vabanema eelarvamustest ja vooravihast, austama er ...
Kallid kaugtoo tegijad, lastega pered, kes on moelnud, et elaks vahelduseks mujal kui Eestis! See raamat jutustab sellest, kuidas meie kaugtootajatest lapsevanemate ja kolme eelkooliealise lapsega pere elab ligi pool aastat Tai saartel.Minu teinepool Holger saab kohapeal tegeleda oma lemmikharrastuse Tai poksiga ja mina uritan soojas paikeselises kliimas valja moelda, mida oma eluga parast peatselt loppevat vanemapuhkust peale hakata. Kas ronida ...
Ka aastates naisest voib tanapaeval saada majanduspogenik. Just selleks ma 2011. aastal saingi, kui olin sunnitud varju otsima imekaunilt Louna-Prantsusmaalt. Loo iroonia seisneb selles, et olen alati unistanud elada seal, keset lillakassiniseid lavendlivalju ning ajaloost pungil soojas ohus, kuid esimesed kuud Nizzas olid koike muud kui paradiislikud. Ent pole halba ilma heata: elu viis mind kokku huvitavate inimestega ning eakate nizzalaste no ...
Uhel paeval tuleb eesti mehel Juril Ugandas vabatahtlikku tood tehes mote avada selle pealinnas Kampalas kohvik, mis pakub tood kohalikele erivajadustega noortele. Muidu rahulikus ja sobralikus riigis on tootus uuratu ning puudega inimestel tooturule siseneda peaaegu voimatu. Moeldud-tehtud. Kogume Eestist annetustena kokku vajaliku raha ning mina lahen Ugandasse plaani ellu viima. Arengumaade probleeme saab meie meelest koige paremini lahendada ...
See on lugu mehest, kes otsib oma rada. New York ei toonud ta hinge rahu, mistottu vottis mees oma naise, lapse ja kuus kohvrit ning kolis Eestisse. 24 tunni jooksul oli uus kodu leitud ja tuli oppida tuld tegema. See ei rahuldanud ta hinge kuigi kaua. Peagi elas ta majas, kus oli neli ahju ning tuld tuli hakatada oopaev labi.Tema hulluverd naine asutas kirjastuse, millel hakkas hasti minema. Liiga hasti. Mees aga otsustas hakata haritlaseks. Va ...
Kui ma 2008. aastal esimest korda Reykjaviki kulla tulin, oli mul tunne, nagu oleksin siin kunagi varem kainud. Kas unes voi lapsepolve uitmotetes. Koik on tapselt nii, nagu vaja. Nii kord ja lohakus kui too, looming ja lobu olid oiges vahekorras. Silmapilkne usaldus ja vahetud inimsuhted ning turvatunne, mis ei tee mitte uimaseks, vaid tootavad uha uusi seiklusi. Looduse rohmakas ilu, mille hindamine nouab koolitatud silma. Kuigi mu elu ei ole ...
Korvemaa kohtumised. Leedu linnujaam. Eestimaa pilvepiirilt. Saimaa rahu. Lapimaa varvimang. Surreaalsed ekspeditsioonid Siberis. Faari saarte unistus.Urgne loodus, urgne kutse.Moodunud sajandi rannakud olid teistsugused kui selle sajandi omad. Kunagiste reisikogemustega ei ole randajal nuudisajal eriti midagi peale hakata, kogunenud reisikapitaliga seevastu kull: jagada, kui jagamise aeg kaes. ...
Mida aeg edasi, seda enam sain aru, et tuleb minna. Moistsin, et stabiilsus on mu elus muutunud asjaks iseeneses – nii leidsin endas julguse uksluisest mugavustsoonist pea ees vette hupata. Tegime elu- ja teekaaslasega kummekond ebaratsionaalset otsust, loobusime headest tookohtadest ja osalusest kasumlikus aris, mahutasime vara seljakottidesse ning soitsime Kambodzasse.Nagime agressiivseid suurlinnu, valge liiva ja sinirohelise veega umbritsetu ...
Rohkem kui kakskummend aastat tagasi sai pohjanaabrite pealinnast mu kodulinn, kust leidsin nii armastuse kui kutsumuse. Sattusin ajakirjandusse pooljuhuslikult, aga olen Helsingist kirjutanud lugematuid artikleid Postimehele ning toitnud uudistega Reutersi miljardit infonaljas lugejat – Helsingi terrorismirunnaku aprillinaljast kuni reaalsete veriste koolitulistamisteni.Uks artiklite teema on Nokia, millest Soomes ei saa ule ega umber ning mill ...
