Laksin Indiasse otsima hingerahu ja sisemist tasakaalu, kuid leidsin hoopis armastuse. Ja veel millise! Selles armastusloos on tormilised tousud ja moonad, madalad kired, armukadedad naised, suguvosa vastuolek ja armukese kattemaks. Pean sageli sulgema silmad ja motlema, kas see ikka on tosi ja juhtub minuga – voi on see koik uks Bollywoodi noretav film, kuhu endalegi ootamatult olen peaosataitjaks sattunud. Uhte tean ma siiski tanu Indiale kind ...
„… aga niimoodi ei saa ju merd soita!” huuataks mu kogemusest kuuldes eesti meremees. Omaani harra vastaks vaid: „Mafi mukila! Pole probleemi!” Mis on loomulik omaanlaste silmis, ei pruugi kokku langeda meie ohtumaiste arusaamadega. Lisaks maasturite kalapaadis vedamisele, hiigelhaide soogiks kuttimisele, riikliku reisilaevanduse sunnivaludele ning igapaevaelule praeahjukuumuses pajatab raamat sellest, mis juhtub, kui inimestel on vahel rohkem r ...
„Akna taga sajab alla tume tsemendi- ja rusupilv, millele jargneb vali murin. Jarsku on koik kottpime, tunnen, kuidas mingi suur mass mind kusagile alla tuhimikku surub. „See ongi nuud lopp!” jouan moelda, kui jarsku murin vaibub ja minu kukkumine peatub.” Haiti – maa, mis seal veedetud aja jooksul naitas mulle oma erinevaid palgeid ning oleks mind napilt igaveseks endale jatnud. 12. jaanuaril 2010 toimus Port-au-Prince’is maavarin, mille kaigus ...
Kogos-mogos! Ungari keel on harjumatult o- ja s-rikas ega tundu asjasse puhendamata korvale uldsegi sugulaskeelena. Keelesugulaste moistmisel on mind lisaks keeleoskusele aidanud ka madjarite kuulsa lahkuse taiel rinnal nautimine. Pits paalinkat voi klaas Ungari veini on aidanud mul kui uhel tavaparaselt kinnisel eestlasel kauge hoimurahvaga uhise keele leida. Et Ungari maast ja rahvast lahemalt aimu saada, olen ise igal pool kaed kulge pannud, ...
Pommiplahvatusest polaarjoonel, porodest ja pohmellist raakimata Minu jaoks on molemal pool polaarjoont Vene Kaug-Pohja ja Siberi piiril, Pohja-Jaamere aares paiknev Neenetsimaa saanud kohaks, mille otsa olen hakanud komistama. Olen sealkandis kainud viis korda. 1961. aastal lohati Novaja Zemljal Tsaar-pommiks kutsutud vesinikupomm. Lohkamiseks puuti leida selline koht, kus kahju oleks vordlemisi vaike – kolm neljandikku mojuringist jai Pohja-Ja ...
„See on kask ja sinu arvamus ei loe siin mitte midagi,” on Juhan resoluutne. Sellest, kuidas see oeldud on, saan ma aru, et otsus edasikaebamisele ei kuulu. Juhan tajub minu solvumist ta akilise avalduse peale ja lisab: „Sa saad ju aru kull, et firma ei saa endale seda riski votta, et me siit elusana ei lahku.” „Puha taevas! Kas nad tahavad meid tappa?” „Minu Guatemala“ autorist Kaja Kahust saab kauges Kesk-Ameerika riigis koduperenaine abikaasa ...
Labikukkunud euroametniku pihtimus. Brussel on meie uus Moskva, mis siis, et vanast pealinnast vaiksem ja kovasti kaugemal. Vladimir Vossotski asemel kuulatakse siin Jacques Breli ja Punase valjaku sojavaeparaade asendavad streikivate pollumeeste traktorirongkaigud. Brusselis elavad korvuti klanitud kodanlased, karatsevad moslemid, laisa sammuga neegrid, alalhoidlikud asiaadid, ropu suuga poolakad, maalahedased flaamid ja suurlinlikud prantsuse ...
Arge muretsege – see pole metsik seiklusraamat, vaid vaga turvaline lugemine linnast, kus koik kaib vastavalt reeglitele. Linnast, kus rongi minutiline hilinemine pohjustab suurema skandaali kui samasooliste abiellumine, vabatahtlik surm meditsiinitootaja kae labi voi omaenese kehaga elatise teenimine. Naib, et Amsterdamis on justkui koik lubatud. Voi siiski pole? Margot Roose ...
Oli 2003. aasta. Pohjamaa serval pesitsevas vaikeses Eestis puhusid muutuste tuuled: tuli otsustada, kas liituda Euroopa rahvastega. Kohale oli joudnud ka tarbimishulluse ja kinnisvarapalaviku torm. Skandinaavia rahameeste toel tootas see tommata lina ule sotsialistliku majanduse laiba ning muuta koik saravaks ja uueks. Sellal, kui Eesti vaagis oma tulevikku sadeleva laane vastse liikmena, maadlesin mina enda saatusega. Pohja-Euroopa oli mind pe ...
