Ponevik, mis haaras mind esimesest lehekuljest viimaseni ja viis motted Stephen Kingile. Camilla Sten on kirjanik, kellel tasub silma peal hoida.Camilla GrebeOn moodunud kuuskummend aastat sellest, kui vaikse kaevanduskula Silvertjarni terve elanikkond haihtus. Kohvitassid seisid koogilaual, pesu kuivas noori peal, just nagu oleksid koik akitselt ohku haihtunud. Kui inimesed paar paeva hiljem linna uurima tulid, leiti ainult posti kulge kinni seotud naine, kes oli kividega surnuks loobitud, ja elus vastsundinu. Koik ulejaanud, ligikaudu tuhat elanikku, olid kadunud ja neid ei leitud kunagi. Keegi ei tea, mis juhtus. Kas see oli onnetus, massienesetapp voi oli mangus fanaatilise usuliikumise kasi?Alice on noor filmitegija, kes on ules kasvanud lugudega Silvertjarnist, mida vanaema talle jutustas. Nuud tahab ta lopuks toe valja selgitada. Koos oma meeskonnaga kavatseb ta veeta viis paeva eraldatud ja mahajaetud linnakeses ning filmi jaoks materjali koguda. Kuid niipea, kui nad kohale jouavad, hakkavad nad kuulma kummalisi haali ja nagema seletamatuid asju. Varsti peavad nad endalt kusima, kas moodunud ajad on ikka moodunud voi neelab kula ka nemad.Camilla Sten sundis aastal 1992 ja on varem avaldanud dustoopilise romaani „Teine koidik“ (2016). Ta kirjutab ka kriitikute poolt kiidetud ponevussarja koos Viveca Steniga, mille esimene osa „Suvahaud“ ilmus aastal 2016. Uut raamatut „Kadunud kula“ on juba enne ilmumist muudud viieteistkumnesse riiki ja Nordisk Film on ostnud filmioigused. Lisaks kirjutamisele opib Camilla Sten Uppsala ulikoolis psuhholoogiat.