Mae Antsu, romaanide „Mu parnade aegu” ja „Murra leiba nalgijale” autor, on kirja pannud oma elu loo. Jutustus viib lugeja lainud sajandi 30. aastate Tallinna nuudseks kadunud Roosi tanavasse, kirjeldades noore tudruku isiksust kujundavaid sundmusi: kehvakestes oludes kasvamine (ma habenesin oma kodu), martsipommitamine (me polesime puupaljaks), mobiliseeritud isa hukkumine tabamuse saanud laeval (uskusin kaua, et isa tuleb veel koju).Suhtumine opingutesse, oma kooli ja opetajate seminari annab aimu autori suurest lugupidamisest hariduse ja opetajakutse vastu ja tutvustab uksiti Tallinna Pedagoogilise Instituudi sunnilugu.Oma pikka opetajaelu kirjeldades toob Mae Antsu lugejani tolle aja pedagoogitoo keerulisi ja ajastuomaselt absurdseid seiku. Muuhulgas on autor olnud Tallinna omaaegse naidiskooli, teatrikallakuga 32. keskkooli sunni juures. Sel kirjeldusel on ajaloodokumendi vaartust.Ja ometi on lapsepolves sobra pooleldi naljaga pillatud sonad „Sa oled Mitte Keegi” saatnud autorit labi elu ja sundinud teda nukraks tegeval moel otsima oigustust ja heakskiitu oma tookale, kuid otsekui varjus elatud elule.