Ma laksin Afganistani Eesti kaitsevae vormis ja ara tulin eraturvafirma kuues, aga riiete vahetus ei olnud ainuke muutus, mille seal labi tegin.Afganistani kohta raagitakse karme sonu. See olevat raske kliimaga, ligipaasmatu nii pinnamoe kui kultuuri poolest. Vaga suletud paik, mille kulalislahkusest kuuleb vaga vahe, vaenulikkusest ja vagivaldsusest palju.Aga jumalik tegur on seal olemas. Ma ei motle loppematut palvetamist ja pormulangemist, mida vahemalt kolm korda paevas naha saab. Ma motlen etendust, mida seal minu jaoks mangiti. Etendust, mis oma lummava ponevuse, ahastava traagilisuse ja uskumatult tavalise argipaevaga koik seni nahtud lavatukid sajakordselt uletas.Mulle ei olegi tahtis, kas enne Afganistani oli elu pariselt ka tuhmim voi ainult tundus nii. Praegu tean vaid, et suureks lavakunsti austajaks sain ma just parajasti sealoleku ajal. Nuud vaatan eluteatrit alati lummatult. Ja minu suda kasvas Afganistani kulge.– Janek Somelar