„1980ndatel olen Rapla tudruk, keda on hakanud huvitama paleontoloogia. Eelajalooliste isendite uurimine taidab mingil maaral musti auke, kus voinuksid olla mu juured. Porgandipeenras tuhnides leian karvase ninasarviku loualuu ning Rapla kirikaiast marke seal kunagi maletsenud mammuti- ja urgveisekarjast.Vanaisa eest pean varjama oktoobrilapse marki, koolis aga ei tohi iitsatadagi, mida koike kodus loetakse ja raagitakse. Olen kooli ja kodu vahe ...
Lasnamae paneellinnak ei ole kunagi olnud eestlaste unistustekodude nimekirjas. Seda Tallinna linnaosa tajutakse vaenuliku voora territooriumina.Viktoria Ladonskaja on labi ja lohki Lasnamae tudruk. Seda raamatut kirjutades otsis ta iseenda kaudu vastuseid sageli kolavatele kusimustele: miks venelased siia tulid? Miks nad ei ole ara lainud? Kuidas on lood nende eesti keelega? Millega nad toestavad, et on Eestile lojaalsed?Autori lapsepolves ja n ...
Uhel paeval helistas mulle naisterahvas nimega Betti Parklai ja kutsus valja – tal olevat tahtis ettepanek. Olime koos Bettiga tootanud kunagi 1970.– 80. aastatel Tallinna Moemajas, nuud oli Bettil targanud mote oma malestused kirja panna ja ta tahtis mind loo kaasautoriks.Too Eesti ainsa ja kogu Noukogude Liidu uhe populaarsema ajakirja Siluett toimetuses, eriti aga tolleaegsed teekaaslased on mulle sudamesse jaanud, nii et votsin pakkumise vas ...
Kultuuriloolase ja pedagoogikateadlase Loone Otsa malestusteraamat pakub vaateid lahiajalukku, tapsemalt aastatesse 1966-1984. Seda ajavahemikku on seni kasitlenud vaid uksikud memuaristid, kellest keegi pole luubi alla votnud massiehituse esimest produkti Mustamaed. Uhe pere loo kaudu salvestatakse ajastu dokument, mis ulatub noukogude voimu tulekust suvastagnatsioonini. Raamatu pohitegevuspaik on 60 000 elanikuga Mustamae, 1960. aastate inimes ...
See on lugu lapsest, kes kasvab kirikuopetaja peres 1950–1960ndate Noukogude Eestis, kus inimene arvab end olevat koigevagevama ja usku Jumalasse peetakse igandiks helgesse tulevikku tormaval teel. Hoolimata sellest peaks kirikuopetaja peres sundinu justkui enesestmoistetavalt jagama maast madalast oma vanemate toekspidamisi. Miks olen sundinud just niisugusesse peresse sellises riigis? Miks peab meie pere randama uhest kohast teise? Miks minu i ...
Mis teeb inimesest koike-jouda-tahtva rabeleja? Kuidas sellise inimese elutee on alanud? Kati Murutar kaevus oma suure talu ja pere pidamise korvalt malu sugavaimatesse soppidesse. Sealt ilmus hoolikalt ara unustatud lugusid, mis jahmatasid ka kirjanikku ennast. Nii naiteks tavatses ta ema, kaunis uksikemast tohtriproua viia patsientidelt meeleheaks saadud assortiikarbid muuki uhte turuputkasse, kuni uhest karbist valja ilmnud tanukaart koos kah ...
Selle loo keskmeks on uhe lapse maailmanagemine, mille lohub jarsku suur soda. Minajutustaja on parit Setumaalt, poeetilisest paigast, kus on elanud noiad ning alguse saanud legendid ja rahvaparimused, aga ka rahvuslik kasitoo, vanad pulmakombed, lootspillimang, leelotamine, improviseeritud laulmine ja ainuomane kokakunst. Polvest polve on see edasi kandunud, sajandeid elus pusinud. Laiema loetavuse huvides olen kirjutamisel loobunud murdekeeles ...
Toeline kunstnik ei kopeeri kunagi tegelikkust, ta interpreteerib seda enda sisemaailma kaudu. Selleks kasutab ta mitmesuguseid, olemuselt tinglikke meetodeid. Kunstniku taotlused, valitud teema ja idee tuuakse vaatajani maalikunsti vahenditega – varvidega. Toeline kunstiteos saab sundida vaid talendi olemasolul. Selles raamatus antakse luhike ulevaade eri aegadest parit, eri stiile esindavatest ja erinevate kaekirjadega maalikunstnikest, kel ko ...
Vene helilooja Serovi sonul seisneb muusika joud selles, et ta taiendab poeesiat, toestades, et koike ei saa voi peaaegu ei saa valjendada sonades. Me ei tea ega voigi kunagi teada, kes leiutas muusika, nagu me ei tea, kes leiutas kone. Iidsetest aegadest on inimene tundnud vajadust valjendada oma tundeid laulmise kaudu. Aga kus on laulud, seal on ka muusika. Muusika on aidanud pidudel lobutseda, kolanud religioossetel tseremooniatel ja teatriet ...